Õppetöö Dokumendid Õpilaste hindamise kord
   Dokumendid
      Klaveri eriala ainekava
      Viiuli eriala ainekava
      Akordioni eriala ainekava
      Kandle eriala ainekava
      Kitarri eriala ainekava
      solfedzo ainekava
      Muusikaloo ainekava
      Karksi- Nuia Muusikakooli õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, enne põhikooli lõpetamist koolist lahkumise ja nimekirjast kustutamise kord
      Sisseastumise avaldus
      Õpilaste hindamise kord
      Algastme ja lõpueksamite korraldamise kord
      Õppenõukogu põhimäärus
ÜLDSÄTTED

1.      Käesoleva korraga sätestatakse Karksi-Nuia Muusikakooli õpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine.

2.      Hindamise aluseks on ”Huvialakooli seadus” ja kooli õppekava hindamispõhimõtted ning nõuded õpitulemustele.

3.      Õpitulemuste hindamine:

3.1.   annab teavet õpiedukusest

3.2.   on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel

3.3.   motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima

3.4.   suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul

4.      Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:

4.1.   järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme

4.2.   täitma kooli kodukorra nõudeid

4.3.   täitma õpiülesandeid

5.      Õpitulemusi hindavad aineõpetajad, käitumise ja hoolsuse hinne arutatakse läbi õppenõukogus.

6.      Hindamispõhimõtteid ja hindamise aluseid tutvustab õpetaja õppeaasta alguses õpilastele ja lastevanematele.

7.      Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta.
 
II.                 ÕPITULEMUSTE HINDAMINE

8.      Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:

8.1.   omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust

8.2.   õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt, kirjalikult ja mängutehniliselt väljendada-esitada

8.3.   vigade hulka ja liiki

9.      Hinnatakse õpilase praktilisi tegevusi (pillimäng), kirjalikke ja suulisi vastuseid

10.  Hinnatakse numbriliselt (hinne) ja sõnaliselt (hinnang)

11.  Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi 10-palli süsteemis, kus

-         hinde ” 10” saab õpilane, kelle suuline/kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on õige ja täielik;

-         hinde “ 9” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on peaaegu õige ja täielik;

-         hinde “ 8” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on üldiselt õige, kuid ei ole täielik või esineb väiksemaid eksimusi;

-         hinde “ 7” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või  praktiline tegevus (või selle tulemus) on üldiselt õige, kuid ei ole täielik või esineb eksimusi;

-         hinde “ 6” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on üldiselt õige, kuid, ei ole täielik ja esineb olulisi eksimusi;

-         hinde “ 5” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste ja oskuste rakendamisel võib esineda raskusi;

-         hinde “ 4” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste ja oskuste rakendamisel esineb raskusi;

-         hinde “ 3” saab õpilane, kelle suuline/ kirjalik vastus või praktiline tegevus (või selle tulemus) on põhiosas õige, põhiokused on omandatud, kuid teadmiste ja oskuste rakendamine esineb raskusi. Õpilane vajab veel täiendavat suunamist ja juhendamist;

-         hinde “.2” saab õpilane, kelle suulises/kirjalikus vastuses või praktilises tegevuses (või selle tulemuses) on olulisi puudusi ja eksimusi;

-         hinde “ 1” saab õpilame, kelle suulisest/ kirjalikust vastusest ja praktilisest tegevusest (selle tulemustest) järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine

12.  Kooli lõputunnistusel  ja õpilase lahkumisel teise kooli hinnatakse tema õpitulemusi 5-palli süsteemis Selleks taandatakse õppeprotsessis saadud hinded järgmiselt:

-         hinded “ 10” ja “ 9”                        hindeks “ 5”

-         hinded “ 8” , “ 7” ja “ 6”     hindeks “ 4”

-         hinded “ 5” , “ 4” ja “ 3”     hindeks “ 3”

-         hinded ” 2”ja “ 1”               jäävad muutmata.

13.  Õppeprotsessis antakse õpilasele suulisi ja kirjalikke hinnanguid.

14.  Õppeveerandi ja õppeaasta lõpul antakse õpilasele kirjalikult  kokkuvõtvaid hinnanguid.

15.  Kokkuvõtvad hinnangud kantakse klassitunnistusele ja õppeaasta lõpul individuaalse ainekava vastavasse osasse sõnalise iseloomustusena.

16.  Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist ning  õpitulemusi.

17.  Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele  oskustele ning vajaka jäämistele.

18.  Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on põhipilli (ja teiste ainete õpetajate) tähelepanekud.

19.  Tehniliste arvestuste hindamisel võib kasutada hinnanguid “arvestatud” ja “mittearvestatud, osalemist orkestritöös võib hinnata nii numbriliselt kui arvestuslikult.

III.              VASTUVÕTUKATSETE HINDAMINE

20.  Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilast 10-palli süsteemis.

21.  Hindab iga vastuvõtukomisjoni liige.

22.  Hinnete summeerimisel arvestatakse välja keskmine hinne:

22.1.                    laulmise eest

22.2.                    rütmikatsete eest

22.3.                    helide järelelaulmise eest

22.4.                    mälukatse eest

22.5.                    harmoonilise kuulmise katse eest
 
IV.             ÕPIPROTSESSI ARVESTUSLIK JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

23.  Õpitulemuste hindamine jaguneb:

23.1.                    õppeprotsessi hindamine  (protsessihinne)

23.2.                    arvestuslik hindamine  (arvestuslik hinne – kontrolltööd, testid, hindeline esinemine)

23.3.                    kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne)

24.  Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:

24.1.                    õpilasele tagasisideme andmine õppimise edukusest

24.2.                    õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine

24.3.                    õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine, arvestades õpilase iseärasusi

25.  Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase vanust, arengut, õppeaine eripära ja nõutavaid õpitulemusi.

26.  Õpiprotsessi hindamise meetodid valib õpetaja ise ning otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel.

27.  Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid.

28.  Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel.

29.   Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandatust (N: valmis pala)

30.  Arvestuslik hindamine kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või ainekursuse ulatuses, selle vormid ja vahendid valib kool (õppenõukogu, aineosakond)

31.  Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeveerandi, poolaasta või ainekursuse alguses.

32.  Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete (suuline/kirjalik vastus, praktiline pillimäng) täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.

33.  Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal.

34.  Mitterahuldavalt täidetud arvestusliku õpiülesande võib õpilane teist korda täita, õpetajaga kokkulepitud ajal.

35.  Üldainete (solfedźo, muusikalugu) arvestuslikud hinded kantakse rühmapäevikusse ja eriala (pilliõpetuse) hinded  õpilase individuaalplaani vastavasse osasse ning tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku kaudu.

36.  Õpilasele, kes määratud ajaks ei täida arvestusliku hinde saamiseks nõutavat õpiülesannet, tehakse rühmapäevikusse hinde asemel märge “v” või “.” (“punkt”).

37.  Arvestustel/ eksamitel erialas (pilliõpe) hinnatakse iga pala eraldi hindega ja need fikseeritakse arvestuse / eksami protokollis. Kogu arvestust/ eksamit hinnatakse ühe koondhindega, mille kujunemisel on suurem kaal suurvormi ja polüfoonilise pala esitamise eest saadud hinnetel. Juhul kui üks pala on hinnatud “mitterahuldava” hindega(“2”), ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava “ hinde korral on eksami üldhinne “mitterahuldav”(“2”) ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal. Koondhinne sõltub suurel määral ka kava esitamise terviklikust muljest, kusjuures eelkõige on oluline musitseerimine ja kõlakultuur ning õpilase omapoolne lähenemine arvestuse/ eksamikavale.

38.  Solfedźo eksami  hindamine:

38.1.                    kuulamine (K)  - lõpueksamil ka järgnevus, mis hinnatakse akordide ja intervallide kuulamisega kokku ühe hindena;

38.2.                    diktaat (D)   -  algastme lõpueksamil ka rütmidiktaat, mis hinnatakse kokku meloodilise diktaadiga;

suuline (S)   -  eksamipiletid;

38.3.                    teooria;

39.  Eksamiprotokollis kasutatakse märgitud  lühendeid. Koondhinde puhul arvestatakse teooria(T) töö eest saadud hinde suhteliselt suuremat osatähtsust teiste hinnete suhtes. Ühe “mitterahuldava” osahinde korral ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava” osahinde korral on eksami koondhinne “mitterahuldav” ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal.

40.  Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks töö mahtu, ülesannete keerukust ning vigade arvu ja liiki.

41.  Üldosakonna ja põhikooli õpilaste kirjalikke töid ja praktilisi esinemisi hinnatakse diferentseeritult – lähtudes õpilase individuaalsest iseärasusest ja arengutasemest.

42.  Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel.

43.  Kokkuvõtvad hinded on veerandi-, poolaasta-, aasta- ning üldhinded.

44.  Õppeaine veerandihinded pannakse välja vähemalt kolme jooksva hinde põhjal ja poolaasta hinded vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. Poolaasta hinda võib välja panna õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta vältel.

45.  Õpilasele võib jätta õppeaine veerandi- või poolaastahinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest või tal on sooritamata 1/3 kavandatud arvestuslikult hinnatavatest õpiülesannetest. Rühmapäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul kokkuvõtva hinde kohale märge ”-“.

46.  Aastahinded pannakse välja veerandi- või poolaastahinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist.

47.  Üldhinne pannakse välja aastahinde ja eksamihinde põhjal. Eksamihinne mõjutab oluliselt üldhinnet.

48.  Rühmaainete aasta-, eksami- ja üldhinded kantakse rühmapäevikusse ja klassitunnistusele ning õppeedukuse koondtabelisse. Kokkuvõtvad hinded tehakse teatavaks lapsevanemale klassitunnistuse kaudu.

V.               KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

49.  Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil ja hinded märgitakse klassitunnistusele ning õppeedukuse koondtabelisse.

50.  Õpilase hoolsust ja käitumist hinnatakse hinnetega:

-        “eeskujulik”

-        “hea”

-        “rahuldav”

-        “mitterahuldav” .

51.  Õpilase käitumise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli.

52.  Käitumishindega “ eeskujulik” hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulukult ja järjepidevalt.

53.  Käitumishindega “ hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

54.  Käitumishindega “ rahuldav” hinnatakse õpilast , kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.

55.  Käitumishindega “ mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Erandjuhtudel võib õpilase käitumise hinnata “ mitte- rahuldavaks” ka üksiku ühiskonna- või kõlblusvastase teo eest. Käitumise hindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.

56.  Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetunne, töökus ja järjekindlus õpiülesannete täitmisel.
Karksi-Nuia Muusikakool Tartu tn. 31, Karksi - Nuia 69103, Viljandi maarkond E-mail: knmk@karksi.ee
Tel: 43 41 085 ; 43 31 485
RAUME